Praktiliselt kõigi majandussektorite tööhõive areng on viimastel aastatel olnud selgelt positiivne. Aastatel 2014–2019 oli tööhõive kasv Euroopa Liidus keskmiselt 6%; meestel 5.7%, naistel 6.3%. Erandiks olid vaid mõned sektorid, nagu põllumajandus, mäetööstus, finants- ja kindlustusteenused ning teenused kodumajapidamistes. Info- ja kommunikatsioonisektoris, turismi- ja teadusteenuste ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmise valdkonnas tegutsevate ettevõtete kasvumäär oli üle 10 protsendi.
See areng nihkus 2020. aasta teises kvartalis Covid-19 kriisi tagajärjel, kaotades 4.7 miljonit töökohta (-2.4%). Olukord leevenes 2020. aasta kolmandas kvartalis veidi, kuid tööhõive vähenes eelmise aastaga võrreldes 1.8% (-3.4 miljonit).
Tööpuudus vähenes praktiliselt kõigis nimetatud liikmetes, kuna 2020. aasta teises kvartalis kasutusele võetud tööaja vähendamise vahendid kasvasid 13.2. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga 2020 protsenti. Samal ajal vähendati märkimisväärselt kõigi tööhõive säilitamiseks mõeldud vahendite kasutamist, nagu lühendatud tööaeg või sarnased meetmed. Neid instrumente kasutavate töötajate arv vähenes umbes neljateistkümnelt kahele miljonile (võrreldes 2020. aasta kolmandat ja teist kvartalit).
Pandeemiast tulenev tööhõive langus oli märgatav kõikides PES-võrgustiku liikmesriikides, välja arvatud Malta ja Küpros (Saksamaa kohta puuduvad andmed).
Turismivaldkonna töötajaid mõjutas see eriti paljudes liikmesriikides. Selles sektoris oli viimase viie aasta jooksul loodud 1.1 miljonit ametikohta, alates 2020. aasta teisest kvartalist vähenes töötajate arv võrreldes eelmise aastaga enam kui 1.5 miljoni võrra.
Kaubandus- ja jaemüügisektoris ning muude majandusteenuste osutamises oli ka 2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis absoluutne langus, ületades viimase paari aasta kasvu.
Töökohti on kaotanud ka töötleva tööstuse, transpordi ja laonduse ning kunsti-, meelelahutus- ja puhkemajanduses tegutsevad ettevõtted.
2020. aasta väljakutsed tõid aga tööhõive kasvu nii energiavarustuse kui ka teabe- ja kommunikatsioonisektoris. Täiendavaid töökohti loodi ka avalikus halduses ning finants- ja kindlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes.
Tabel 1: tööhõive areng majandussektorite lõikes EL 27-s aastatel 2014–2019; tööhõive taseme muutus 2nd ja 3rd 2020. aasta kvartalites, võrreldes eelmise aastaga, tuhandetes
2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis arenesid võrgustiku liikmesriikide sektorid üldiselt osaliselt üsna sarnaselt; tööhõive turismitööstuses oli kõigis liikmesriikides nihkes ning paljudes riikides näitasid negatiivset trendi ka nii töötleva tööstuse kui ka transpordi ja laonduse töökohad. Tööhõive ehituses langes üldiselt, kuid kasvas näiteks Horvaatias, Eestis ja Tšehhi Vabariigis.
Info- ja kommunikatsioonitööstuses tegutsevad ettevõtted lõid uusi töökohti paljudes riikides, näiteks Slovakkia Vabariigis, Portugalis ja Ungaris.
Meeste ja naiste tööhõive vähenes teisel ja kolmandal kvartalil sarnasel tasemel; täistööajaga ametikohad vähenesid võrreldes eelmise aastaga oluliselt tugevamalt kui osalise tööajaga töötajate arv.
Tabel 2: Tööhõive muutus 2nd ja 3rd 2020. aasta kvartalid võrreldes eelmise aastaga meestel ja naistel, täis- ja osalise tööajaga ametikohad; protsentides
Jäta vastus