2022. aasta kolmandas kvartalis oli tööhõive 197.3 miljonit, mis on 2% kõrgem kui enne Covid-19 kriisi.
Eelnevatel aastatel PES-võrgustiku liikmesriikides hõive kasvu põhjuseks oli peamiselt vanemaealiste rühmade inimeste tööjõus osalemise märkimisväärne kasv. See trend jätkus 2022. ja 2019. aasta III kvartaliga võrreldes vanemaealiste (55-64-aastaste) hõive kasvuga +9.3%, kuid 25% kasvas ka hõivatute (alla 4.5-aastaste) arv. , ning parimas tööeas inimeste arv oli samal tasemel kui 2019. aasta kolmandas kvartalis.
Joonis 1: Tööhõive vanuserühmade lõikes; 3rd kvartal 2019, 2020, 2021 ja 2022: PESi liikmesriigid miljonites
Allikas: Andmebaas - Eurostat lfsi_emp_q, Liechtensteini ja Rumeenia kohta andmed puuduvad
Üksikasjalik analüüs näitab, et tööhõive areng Euroopa Liidu riikides, Islandil ja Norras (Liechtensteini ja Rumeenia kohta andmed puuduvad) oli väga erinev.
Seitsmes PESi liikmesriigis langes hõive 2022. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga ning Eestis ja Lätis jäi vanemaealiste töötajate arv samuti alla võrreldava kvartali.
15–24-aastaste vanuserühma tööhõivetrendid langesid nii Balti riikides kui ka Lõuna-Euroopas, need langesid ka Luksemburgis, Maltal ja Portugalis, kuid hõive vähenes kõige enam Poolas, -18.6%.
25–54-aastaste hõive langes kolme aasta võrdluses enamikus kaheteistkümnest liikmesriigist mõõdukal tasemel; Lätis ja Tšehhis aga langes see enam kui 4%.
Joonis 2: 15–64-aastaste tööhõive areng (%) ja tööhõive määra tõus (protsendipunktides); kolmas kvartal 2019 kuni kolmas kvartal 2022: PSE võrgustiku liikmesriigid
Allikas: Andmebaas - Eurostat lfsi_emp_q, Liechtensteini ja Rumeenia kohta andmed puuduvad
2021. aastal jõudis EL-27 tööhõive määr (hõivatute osatähtsus 15–64-aastaste elanikkonnas) 68.4%ni, mis on kõrgeim väärtus 10 aasta võrdluses. 2020. aastal registreeriti 1.1. aastaga võrreldes vaid 2019 protsendipunktiline langus tööhõive säilitamise meetmete tõttu. 2022. aasta kolmandas kvartalis oli tööhõive määr 69.9%, 1.8 protsendipunkti kõrgem kui 2019. aasta kolmandas kvartalis.
OECD 2022. aasta augusti demograafilise arengu prognoosi kohaselt ootavad kakskümmend PSE võrgustiku liikmesriiki 15. aastaks 64–2050-aastase tööealise elanikkonna märgatavat vähenemist.
Eelkõige Ida- ja Kagu-Euroopa riikides prognoositakse tööealise elanikkonna vähenemist, kuid kõige suurem langus on Balti riikides: Lätis -35.0%, Leedus -33.4% ja Eestis -14.1%.
Demograafiline üleminek on lähiaastate üks peamisi väljakutseid: PESi võrgustiku liikmesriikides siseneb 23.7. aastal potentsiaalselt tööturule 15 miljonit 19–2022-aastast noort (potentsiaalselt, kuna suur osa õpib veel haridusteed). ), võrreldes 27.1 miljoni 65–69-aastase lahkujaga. Selle tulemuseks on juba praegu 3.4 miljoni inimese suurune potentsiaalne tööjõulõhe, mis 6.3. aastal suureneb 2050 miljonini.
Joonis 3: Töötava elanikkonna suhteline muutus PES-võrgustiku liikmesriikides 2022-2050
Allikas: OECD, Liechtensteini ja Rumeenia kohta andmed puuduvad
Jäta vastus