Nagu ka Covid-19 kriisile eelnevatel aastatel, "mida kõrgem on haridustase, seda väiksem on töötuse oht".
2022. aasta kolmandas kvartalis registreeriti 2019 PES-i võrgustiku liikmesriigis töötuse langus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ning kaheksateistkümnes riigis oli keskmine töötuse määr madalam kui XNUMX. aasta kolmandas kvartalis.
2022. aasta esimese poole heast majandusarengust said kasu eelkõige kolmanda taseme kvalifikatsiooniga isikud, kuid kaheteistkümnes liikmesriigis vähenes oluliselt ka madala kvalifikatsiooniga inimeste töötus, kuid praegused arengud võivad kvalifitseerimata isikute võimalusi taas vähendada.
Alates 2013. aastast on madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr langenud, see trend jätkub pärast väikest tõusu pandeemiaaastatel 2020 ja 2021 taas 2022. aastal. Seda järgivad ka keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määrad. trend.
Joonis 1: Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine töötuse määr haridustaseme järgi aastatel 2019–2021
Allikas: Andmebaas - Eurostat une_educ_a
Rahvusvaheliselt võrreldavates tööturuandmetes liigitatakse isikud järgmiste formaalsete kvalifikatsioonitasemete järgi:
– ISCED tase 0–2 (vähem kui alg-, alg- ja põhiharidus), edaspidi "madala kvalifikatsiooniga isikud".
– ISCED 3. ja 4. tase (kesk- ja keskharidusjärgne mitte-kolmandaharidus), edaspidi "keskmise kvalifikatsiooniga isikud".
– ISCED tase 5–8 (kolmandaharidus), edaspidi "kõrge kvalifikatsiooniga isikud"
Madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr (15–74-aastased) Euroopas oli 12.2. aasta kolmandas kvartalis keskmiselt 2022%. Keskmise kvalifikatsiooniga töötajatel oli palju väiksem risk töötuks jääda – 5.7% ja kõrge kvalifikatsiooniga inimestel. see määr oli isegi kõigest 3.7%. Seega jäid kõigi haridustasemete keskmised töötuse määrad alla kriisieelsele tasemele (võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga).
Joonis 2: Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine töötuse määr haridustaseme järgi; 3rd kvartal 2019 kuni 3rd kvartal 2022
Allikas: Andmebaas - Eurostat une_educ_q
Mitte ainult ELi keskmises, vaid kõigis PESi võrgustiku liikmesriikides kehtib järgmine: kõrge töötuse määr ISCED 0–2 tasemega inimeste seas, töötuse määr keskmise kvalifikatsiooniga inimeste üldmäära tasemel ja oluliselt madalamad määrad kolmanda taseme haridusega isikutele.
Töötuse määra areng haridustaseme lõikes näitas kolmeaastase võrdlusega PES-võrgustiku liikmesriikide lõikes märkimisväärseid erinevusi. Üheksas riigis oli kõigi ISCED kategooriate inimeste töötuse määr madalam kui 2019. aasta kolmandas kvartalis. Kaheteistkümnes riigis vähenes madala haridustasemega inimeste töötuse määr ning seitsmeteistkümnes riigis registreeriti töötuse langus. kolmanda taseme haridusega inimeste määr kolme aasta võrdluses.
Vaatamata madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määra langusele kaheteistkümnes Euroopa riigis, jäi töötuks jäämise risk selles inimeste rühmas kõrgeks: Euroopas oli 2022. aasta kolmandas kvartalis keskmiselt 2.1 korda kõrgem töötuse määr inimeste omast. keskkvalifikatsiooniga ja 3.3 korda kõrgem kui kolmanda taseme kvalifikatsiooniga isikutel.
Rootsis, Tšehhis ja Slovakkias oli vahe eriti suur 2022. aasta kolmandas kvartalis: madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr oli Rootsis 8.3 korda kõrgem, Tšehhis 13.9 korda ja 14.9 korda kõrgem. Slovakkias.
Joonis 3: PES-võrgustiku liikmesriikide keskmine töötuse määr haridustaseme 0-2 ja 5-8 (madal ja kõrge kvalifikatsioonitase) järgi 2022. aasta III kvartalis
Märkimisväärsed on need suundumused ka selles osas, et töötute ja hõivatute arv kokku (15-74-aastased) on aastaid kasvanud, kuid madala kvalifikatsiooniga inimeste arv tööturul on vähenenud.
Haridustase nihkus kolmeaastase intervalliga oluliselt kolmanda taseme hariduse suunas, nagu ka varasematel aastatel; selle isikute rühma kasvutempo oli Euroopas keskmiselt 9.7% (2022. aasta III kvartali võrdlus 2019. aasta III kvartaliga).
Joonis 4: EL-27 hõivatud ja töötud haridustaseme järgi (tuhandetes); 3rd kvartal 2019, 2020, 2021 ja 2022 tuhandetesnds
Allikas: Andmebaas - Eurostat lfsi_educ_q ja une_educ_q
Lõppmärkus: Õnneks õnnestub üha rohkematel inimestel koolikohustusest kaugemale jääv haridus läbida. See on positiivne areng, mida toetavad tugevalt ka Euroopa noortegarantii ja riiklikud tööturuasutused. Sellegipoolest on edasised pingutused hädavajalikud, sest kuigi madala kvalifikatsiooniga inimesi on tööturul vähem, vähenevad nende töövõimalused märgatavalt.
Jäta vastus