Põhireegel „mida kõrgem on haridustase, seda väiksem on töötuse risk” kehtib kõigis PES-i võrgustiku liikmesriikides (EL, Island ja Norra), ainult kahe pisikese erandiga ja ehkki haridusega inimeste arv on vähem ja vähem madala kvalifikatsiooni tasemega tööturul kogu Euroopas, kasvab erinevus hoolimata sellest arengust veelgi. Kasvav automatiseerituse tase ja tootmisrajatiste kolimine ELi mittekuuluvatesse riikidesse vähendavad kvalifikatsioonita isikute väljavaateid, mille tulemusel muutuvad edasised poliitilised meetmed hädavajalikuks. Kuna 2005i arengud on üksikutes riikides andnud väga erinevaid tulemusi, kusjuures demograafilised arengud ja ränne on seal ka omavahel seotud.
Rahvusvaheliselt võrreldavad tööturu andmed jaotavad inimesed järgmiste kvalifikatsioonitasemete järgi:
- ISCED tase 0-2 (vähem kui alg-, põhi- ja keskharidus), mida nimetatakse madala kvalifikatsiooniga tööjõuks.
- ISCED tase 3 ja 4 (keskharidus ja keskharidusjärgne kolmanda taseme haridus), mida nimetatakse “keskmise kvalifikatsiooniga tööjõuks”.
- ISCED tase 5–8 (kolmanda taseme haridus), mida nimetatakse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuks.
Madala kvalifikatsiooniga oskustega inimeste töötuse määr (15 kuni 74 aastat) oli 13.2 Euroopa keskmises 2018%. Keskmise kvalifikatsiooniga töötajatel oli oluliselt väiksem töötuse risk 6.2% ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajatel oli töötuse määr vaid 4.1%.
Madala kvalifikatsiooniga inimeste olukord on ajavahemikus 2005 kuni 2018 märkimisväärselt halvenenud; lõhe on sel perioodil selgelt suurenenud. Kui nende töötuse määr 2005-is oli keskmise kvalifikatsiooniga tööjõust kõrgem vaid 1.3-i teguriga, vastavalt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga 2.4-i teguriga, siis 2018is madala kvalifikatsiooniga töötajate töötus oli 2.1 korda vastavalt 3.2 korda kõrgem. Samuti on täiesti selge, et 2018is on tööpuudus madala kvalifikatsiooniga tööjõu määr on kõrgem kui 2005, samas kui ülejäänud kahe rühma puhul need arvud selgelt langesid.
See on tähelepanuväärne ka programmi kontekstis tööjõu areng (töötud ja töötavad vahemikus 15 kuni 74 aastat) näidates madala kvalifikatsiooniga tööjõu langustrendi kõigis PES-võrgustiku liikmesriikides alates 2005-ist, välja arvatud Eesti, Rootsi ja Norra. Nii töötajate kui ka töötute haridustase on kõikides liikmesriikides liikunud selgelt kolmanda taseme hariduse poole. Ajavahemikul 18 ja 196 on selle rühma suurenemise määr Taanis 2005% ja Maltal 2018%.
Positiivne tendents, et üha enam inimesi õnnestub kohustuslikust haridusest kõrgemale jõuda, on midagi enamat kui lihtsalt teretulnud; seda on tugevalt edendanud Euroopa noortegarantii ja riiklikud tööturuasutused. Sellegipoolest nõuab see endiselt täiendavaid poliitilisi jõupingutusi, kuna hoolimata sellest, et madalate oskustega inimeste üldine arv tööturul tegelikult väheneb, jätkub ka nende töövõimaluste märgatav langus.
rõhutab PES-i võrgustiku esimees Johannes Kopf.
Tööjõu arv keskmise kvalifikatsiooniga ei ole kogu ELis tugevate kõikumistega kokku puutunud, kuid üksikutes liikmesriikides on täheldatud erinevat arengut, tõenäoliselt ka rände liikumise tõttu - Tšehhi Vabariigis vähenes tööjõu arv 7% 2005 ja 2018 vahel ja töötuse määr langes 5.1 protsendipunkti võrra. Poolas vähenes selle haridustasemega töötute ja hõivatute arv 14%, millega kaasnes töötuse määra selge langus 14.7%. Seda suundumust võib täheldada ka Slovakkias - kus tööjõud vähenes 7%, tööpuuduse määr 8.6 protsendipunkti võrra, võrreldes 2005-iga.
Kuid Saksamaal kaasnes töötuse määra vähenemisega tööjõu pakkumise suurenemine (tööpuuduse määr vähenes 8.2 protsendipunkti võrreldes 2005iga, tööjõud kasvas 6%).
Suurim töötuse määra tõus registreeriti Kreekas (+ 9.8 protsendipunkti), kus keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu arv vähenes (-4%).
Töötuse määr haridustaseme lõikes, aga ka areng erinevates riikides näitab märkimisväärseid erinevusi 2005 ja 2018 vahel. Näiteks on märgatav - erinevalt kõigist teistest riikidest -, et Taanis oli kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu töötus veidi kõrgem kui 2018is keskmiselt kvalifitseeritud tööjõu tase ja Portugalis olid madala kvalifikatsiooniga tööjõu väljavaated minimaalselt paremad kui keskmise kvalifikatsiooniga tööjõul.
Madala kvalifikatsiooniga tööjõu olukorra areng registreeris selgelt suureneva riski, eriti Rootsis, kus 2005-is oli madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr 1.9-i koefitsiendiga võrreldes kõrgem keskmiselt kvalifitseeritud tööjõust vastavalt 2.9-i teguriga, mis ületas kõrgelt kvalifitseeritud ja 2018-is oli nende töötuse määr vastavalt 4.2 ja 5.3 korda suurem.
Madala kvalifikatsiooniga tööjõu olukorra areng registreeris selgelt suureneva riski, eriti Rootsis, kus 2005-is oli madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr 1.9-i koefitsiendiga võrreldes kõrgem keskmiselt kvalifitseeritud tööjõust vastavalt 2.9-i teguriga, mis ületas kõrgelt kvalifitseeritud ja 2018-is oli nende töötuse määr vastavalt 4.2 ja 5.3 korda suurem.
Nii Tšehhi Vabariigis kui Slovakkias suurenes erinevus eriti tugevalt 2018i osas - madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr oli 5.1 korda sama kõrge kui keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu ja 8.9 vastavalt 9.6 korda kõrgem kui kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu töötus.
Seejärel saab iga riigi kohta näidata vastavat graafilist esitust.
Riigi üksikasjad
Töötlemata andmete tabel
Laadige alla töötlemata andmed (XLSX)
Hoolimata haridustasemest, vastasid töötuse määrad muidugi peamiselt viimaste aastate majandusarengule.
Alates 2009-ist on keerulised majandusolukorra tingimused pakkunud inimestele väljakutse kõigil haridustasemetel.
Võrgustiku kuues liikmesriigis püsis töötuse määr ka 2018is kõigis kolmes ISCED kategoorias 2005i väärtusest kõrgemal, üheteistkümnes liikmesriigis - kõigi saavutustasemete protsent oli madalam kui 2005.
In Kreeka, Hispaania ja Portugal paljud kolmanda taseme haridusega inimesed jäid valitsussektori võlakriisi tagajärjel töötuks. 2008-is registreeriti nendes kolmes riigis juba kõrgeim töötuse määr sellel haridustasemel; 2013i järgi olid määrad tõusnud 20.4% -ni Kreekas, 16% -ni Hispaanias ja 12.7% -ni Portugalis. Kui Portugali töötuse määr ühtlus 5.4 tasemel 2018%, siis Kreeka ja Hispaania jäid selgelt kõrgemale 2005is registreeritud määradest.
Üksikute riikide demograafiline olukord on muutunud üha enam üheks väljakutsuvaks teguriks.
In Bulgaaria ja Rumeenia populatsiooni märgatav vähenemine (vastavalt -8% -9%), mida iseloomustas peamiselt elanikkonna vähenemine vanuse 20 ja 34 vahel (vastavalt -24% -32%). Selle tulemuseks oli ka selles vanuserühmas olemasoleva tööjõu pakkumise oluline langus, ulatudes -19% -ni Bulgaarias ja -27% -ni Rumeenias.
In Hispaania ja Tšehhi populatsioon kasvas kokku 8% võrra vastavalt 4%, vanuserühma 20 kuni 34 arv aga langes vastavalt 27% vastavalt 20%; ja tööjõud vähenes veelgi märkimisväärsemalt 31% võrra vastavalt 23%.
Kogu Euroopa Liidus oli kogurahvastik 4% suurem kui 2005, vanuserühmas 20 kuni 34 langes ka kogu liidus keskmiselt 9%. Neid suundumusi registreeriti ka tööjõupakkumises, üldise kasvuga 6%, samas kui 9% langust täheldati vanuserühmas vahemikus 20 kuni 34.
Märkus. 2005-ist 2018-i jälgimiseks valitud (võimalikult suur) jälgimisperiood valiti andmete katkematuse tõttu 2004-is.
Täpsem teade: järgmine tööturubülletään ilmub oktoobris 2019; keskendudes tööhõive suundumustele PES-võrgu kõigis liikmesriikides.
Jäta vastus