Mikroloenduse tööjõu-uuringu muutuse tõttu muutuvad 1. juulist mõned väärtused, näiteks töötuse määr EUROSTATi regulaarselt avaldatavas statistikas. Järgmine tekst kirjeldab neid muudatusi üksikasjalikult. Tegelik mõju ilmneb juulist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2019. oktoobri 1700. aasta määrus (EL) 10/2019, millega kehtestatakse isikute ja leibkondadega seotud Euroopa statistika ühine raamistik, jõustus 1. jaanuarist 2021. Käesolev määrus, millega luuakse statistika ühine raamistik, hõlmab muu hulgas muudatused mikroloenduse tööjõu-uuringus, sealhulgas uued määratlused tööhõiveseisundi kohta.
Tööhõive ja töötusega seotud tulemused muutuvad seega enam-vähem vastava piirkondliku tööturu struktuuri kajastades.
Tasustatud töötajad on 15–89-aastased isikud, kes töötasid vaatlusnädalal töötasu või kasumi eest vähemalt ühe tunni, aga ka isikud, kellel on töökoht, kuid ajutiselt ei töötanud piiratud aja jooksul määratletud põhjustel.
Samuti määratletakse ümber töökohalt puudumise põhjused: puhkus, hüvitatav puhkeaeg, osaline pensionile jäämine, muu tööaja korraldamine, haigus, kutseõpe või täiendõpe, samuti rasedus- ja isapuhkus on põhjused, mis määravad tasulise töö ilma ajapiiranguteta . Isikud, kes vaatlusnädalal mingil muul põhjusel ei töötanud, loetakse töötavaks ainult siis, kui puudumine oli alla kolme kuu. Jätkuv töötasu maksmine ei ole selle määratluse jaoks enam asjakohane.
Kuni 2020. aastani liigitati töötavateks isikud, kes ei töötanud vaatlusnädalal haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning osalise pensionipõlve tõttu. Töötajaks loeti aga ka neid inimesi, kes puudusid arvukatel muudel põhjustel kolmeks kuuks või vähem või kauem kui kolmeks kuuks ja kes said jätkuvalt üle 50% palka.
Teine muudatus hõivatute mõistes on seotud üksikisikutega, kes ei töötanud vaatlusnädalal hooajalistel põhjustel, kuid kes täidavad ettevõttes hooajavälisel perioodil regulaarselt ülesandeid. Alates 2021. aastast loetakse neid tasustatuks. Kuni aastani 2020 ei olnud hooajatöötajad hooajavälisel perioodil tasustatavat tööd.
Ainult enda tarbeks tootvaid isikuid ei loeta alates 2021. aastast enam tasustatuks.
15–74-aastased isikud klassifitseeritakse töötuteks, kui nad ei vasta töötamise kriteeriumidele ja ei tööta seega tasustatavalt, kuid on kahe nädala jooksul tööle asumiseks valmis ja otsivad aktiivselt tööd või on juba töö leidnud. ELi sotsiaalstatistika määrus näeb nüüd ette, et alates 2021. aastast loetakse töötuks isikud, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuna neile on antud uuesti tööle võtmise kohustused ja kes asuvad kolme kuu jooksul uuesti tööle ning on kahe nädala jooksul kättesaadavad. Vana rahvusvahelise määratluse kohaselt eraldati need isikud kuni 2020. aastani mittetöötavate ehk mitteaktiivsete isikute varjatud reservi.
Vastajatelt ei küsita otse nende tööturuseisundi, vaid konkreetsel vaatlusnädalal tööturuga seotud aspektide kohta ja seejärel klassifitseeritakse nad vastavalt vooskeemile töötavateks, töötuteks või mitteaktiivseteks. Alla 15-aastased ja üle 89-aastased isikud loetakse alati mitteaktiivseteks.
Kuna Covid-19 indutseeritud mõjusid tööhõivele ja töötusele võib praegu lisaks täheldada, ei saa metoodilisi mõjusid praegu kvantifitseerida.
Esimesed kvartalitulemused, mida need muudatused mõjutavad (1st 2021) avaldatakse eeldatavasti EUROSTATi veebisaidil 15. juulil 2021. See väljaanne sisaldab lisaks hõivatutele, töötutele ja mitteaktiivsetele ka tööhõive määra, töötuse määra ja tööjõus osalemise määra, mis on arvutatud kooskõlas uue meetod.
EUROSTAT avaldab selle uue meetodi alusel esimese praeguse igakuise töötuse määra 1. juulil 2021. Töötuse määr aastateks 2009–2020 vaadatakse läbi ja see saab kättesaadavaks EUROSTATi andmebaasis kevadel 2022.
Jäta vastus