Tööhõive määr kogu ELis oli 2018is märkimisväärselt suurem kui 2008; põhjalik analüüs näitab siiski, et tegelikkuses on tööhõive määra (tööhõive osatähtsus rahvastikus) areng Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil ja Norras võtnud üsna diferentseeritud kursusi ning pole näidanud kasvavat trendi kõigis riikides mis tahes viisil. Kui vaatame siis tegelikku hõivatute arvu PES-i võrgustiku vastavates liikmesriikides, siis saavad ilmsiks tohutud väljakutsed, mis on seotud rände liikumisega ELis ja sees, aga ka demograafiliste arengutega.
Viimasel kümnendil vastandub ELis pidevalt kasvav tööhõive ja tööhõive määr rahvaarvu vähenemisega 1.3%.
ELi elanikkond vanuserühmas 15 ja 64 - mida sageli nimetatakse tööealiseks - vähenes sellel kümnendil keskmiselt 1.3%, hoolimata tööhõive suurenemisest (+ 2.3%) ja suurenenud tööhõive määrast (+ 2.9 protsendipunkti). ELis suureneva tööhõive määra põhjuseks on selgelt vanemaealiste kohortide üksikisikute osakaalu suurenemine tööturul; vanuserühmas 55 ja 64 hõivatute arv oli 45.1% suurem kui aasta 2008; selle vanuserühma elanikkond kasvas 12.8% ja tööhõive määr 13.3 protsendipunkti võrra.
Tõsiasja, et rahvastiku arvu, tööhõive arengu ja tööhõive määra analüüsi tuleks riigiti tõepoolest diferentseerida, näitab selgelt mõne näite abil (analüüsitud vanuserühma kohordi 15 ja 64 vahel):
In Poola populatsiooni vähendatud 5.1% võrra 2008 ja 2018 vahel; tööhõive määra tõus märgatava 8.2% võrra tõi aga hõivatute arvu suurenemise 3.7% võrra, vaatamata rahvaarvu vähenemisele.
In Norra seevastu rahvastiku kasv 10.3% sel perioodil oli suurem kui tööhõive kasv 5.3%, mille tulemusel tööhõive määr langes 3.2 protsendipunkti võrra hoolimata kasvavast tööhõivest. Sarnast arengut võib täheldada nii Iirimaal kui ka Küprosel.
In Läti, Leedu, Portugal ja Rumeenia vähenes nii rahvaarv kui ka hõivatute arv. Kuna rahvastiku vähenemine oli siiski oluliselt suurem kui tööhõive langus, tõusis tööhõive määr kõigis neljas riigis 2008iga võrreldes.
Võrreldes aastatega 2008–2018 on elanikkond (15–64) aastal Kreeka ja Hispaania vähenesid ja ka nende tööhõive määr langes, mis tõi kaasa hõivatute arvu selge vähenemise.
Järgmises interaktiivses tabelis on kujutatud PES-i võrgu 30-i liikmesriikides ja ELis toimunud areng kokku ning seda saab vastava veeru järgi sortida:
wdt_ID | Riigid | Rahvastik - muutke 2008-18 protsentides | Tööhõive - muutus 2008-18 protsentides | Tööhõive määr - muutke 2008-18 protsentides |
---|---|---|---|---|
1 | Euroopa Liit - 28 riiki | -1,3 | 2,3 | 2,9 |
2 | Läti | -17,3 | -13,5 | 3,6 |
3 | Leedu | -15,4 | -5,2 | 8,0 |
4 | Bulgaaria | -12,1 | -7,2 | 3,7 |
5 | Rumeenia | -8,2 | -5,6 | 5,8 |
6 | Kreeka | -7,1 | -17,1 | -6,5 |
7 | Eesti | -6,7 | -0,3 | 4,7 |
8 | Horvaatia | -6,6 | -5,5 | 0,6 |
9 | Portugal | -5,5 | -3,6 | 1,7 |
10 | Sloveenia | -3,4 | -1,3 | 2,5 |
11 | Soome | -2,5 | -1,3 | 1,0 |
12 | Hispaania | -2,4 | -5,8 | -2,1 |
13 | Tšehhi | -6,2 | 4,3 | 8,2 |
14 | Ungari | -5,9 | 15,5 | 12,8 |
15 | Poola | -5,1 | 3,7 | 8,2 |
16 | Slovakkia | -3,2 | 4,5 | 5,3 |
17 | Saksamaa | -0,9 | 7,2 | 5,8 |
18 | Prantsusmaa | -0,1 | 1,5 | 1,0 |
19 | Iirimaa | 2,8 | 1,3 | -1,1 |
20 | Küpros | 8,9 | 5,1 | -2,3 |
21 | Norra | 10,3 | 5,3 | -3,2 |
22 | Holland | 1,1 | 3,7 | 2,3 |
23 | Ühendkuningriik | 3,6 | 7,9 | 3,2 |
24 | Belgia | 4,1 | 6,5 | 2,1 |
25 | Rootsi | 4,8 | 9,5 | 3,2 |
26 | Austria | 5,3 | 7,9 | 2,2 |
27 | Island | 8,9 | 9,9 | 1,5 |
28 | Malta | 12,1 | 45,6 | 15,9 |
29 | Luxembourg | 27,5 | 37,6 | 3,7 |
30 | Itaalia | 0,5 | -0,5 | -0,1 |
31 | Taani | 2,5 | -0,8 | -2,5 |
Tabel 1: Rahvaarv, tööhõive ja tööhõive määr - areng aastatel 2008–2018 - allikas: Andmebaas - Eurostat lfsi_emp_a ja demo_pjangroup
Valdav enamus PES-i võrgustiku riikidest on viimastel aastatel vähendanud noorte elanikkonda ja vähendanud tööhõivet vanuserühmas vahemikus 15 kuni 24.
Enamik Euroopa liikmesriike ja nende ettevõtteid seisavad silmitsi erilise väljakutsega, pidades silmas tasustatava tööga noorte elanikkonna arengut, st 15i ja 24i vahelise vanuserühma inimesi: praktiliselt kõik PESi võrgustiku riigid teatasid noore rahvastiku (15 kuni 24 aastat) tööhõive langus viimaste aastate jooksul. Ainsad erandid on Luksemburg, Taani, Norra, Holland, Island ja Belgia. EL-i liikmesriikides vähenes selle vanuserühma elanike arv keskmiselt alates 2008-ist selgelt 10.4% ja nende tööhõive 15.5%. Tööhõive määr langes aga ainult 1.8 protsendipunkti võrra - see annab mulje selles vanuserühmas üsna stabiilse arenguga.
Kaks näidet sellest arengust - in Holland noore elanikkonna arv kasvas 6.8%, tööhõive määr 0.4 protsendipunktides tähendas siiski langust, mis oli tingitud tööhõive suurenemisest vaid 5.6%, jäädes allapoole eelnimetatud demograafilist arengut.
In Leedu noorte arv vähenes dramaatiliselt 35.4%, tööhõive aga langes vaid 21.6%, mille tulemuseks oli tööhõive määr 6.4 protsendipunkti võrra üle 2008 väärtuse.
Elanike arv 55 ja 64 vahel kasvas viimasel kümnendil PES-i võrgu 25 riikides ning vanemate inimeste tööhõive kasvas kõigis liikmesriikides
Rahvaarv 55 ja 64 vahel kasvas võrgu üheksas riigis üle 20% Luxemburg isegi 41.7%. Tööhõive kasv oli üheteistkümnes riigis üle 50%, tööhõive määr kasvab praktiliselt kõigis riikides, ainult Saar ja Kreeka ei suutnud sammu pidada rahvaarvu kasvuga.
Ka naiste osakaal tööhõives kasvas viimase kümne aasta jooksul
Pärast 2008 tõusis nii naiste kui ka hõive arv (vastavalt + 5.3% + 4.6 protsendipunkti) EL 28 keskmiselt oluliselt rohkem kui meeste samaväärsed väärtused (vastavalt -0.1% + 1.3% protsendipunkti). Kõige ilmsemat erinevust arengus täheldati 2006 Malta naiste tööhõive kasv on 77.4% (meeste 29.5% suhtes). Naiste arv 15 ja 64 vahel kasvas Maltal ainult 12%, võrreldes meeste arvu suurenemisega 18.1%, mis näitab naiste kasvavat osalust tasustataval tööl.
In Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia, Läti, Leedu, Rumeenia ja Soome vähenes nii meeste kui ka naiste tööhõive. Tööhõiveealine elanikkond vähenes PESi võrgus kõige tugevamalt 2006. Aastal Läti ja Leedu millega kaasneb märkimisväärselt kasvav tööhõive määr.
Meeste tööhõive suurim tõus võrreldes 2008 ja 2018 vahel ilmnes 2006. Aastal Malta, Luksemburg ja Ungari, oli ka nendes kolmes riigis 2018-i aasta keskmises tööga hõivatud naiste arv kõige selgemalt üle 2008-i taseme; rahvaarv kasvas viimastel aastatel ka Luksemburgis ja Maltal, samuti tööhõive määr, välja arvatud meeste tööhõive määr Luksemburgis, sest Luksemburgis edestas demograafiline areng tööhõive kasvu.
Võrreldes 10 aastaga on võrgu 15 riikides hõivatute arv 64 kuni 100,000 19 populatsiooni kohta (kogurahvastik) langenud.
Kokkuvõtteks sooviksime juhtida teie tähelepanu huvitavale võrdlusele hõivatutega (uuritud riigis elavate töötajate arv) 100,000-i elanike kohta ja nende arvu muutused koos suhtarvudega, mis võivad olla olulised meie sotsiaalkindlustussüsteemide rahalise teostatavuse analüüsimisel kogu ELis.
wdt_ID | Riigid | Töötajaid 100.000 elaniku kohta | Muutke 2008-2018 protsentides |
---|---|---|---|
1 | Euroopa Liit - 28 riiki | 43.687 | -0,1 |
2 | Belgia | 41.224 | -0,4 |
3 | Bulgaaria | 43.532 | -1,0 |
4 | Tšehhi | 48.511 | 1,7 |
5 | Taani | 48.173 | -6,0 |
6 | Saksamaa | 49.082 | 6,5 |
7 | Eesti | 47.759 | 1,1 |
8 | Iirimaa | 45.131 | -6,5 |
9 | Kreeka | 34.922 | -14,6 |
10 | Hispaania | 41.013 | -7,8 |
11 | Prantsusmaa | 39.118 | -2,9 |
12 | Horvaatia | 39.703 | -0,8 |
13 | Itaalia | 37.342 | -3,5 |
14 | Küpros | 45.127 | -5,6 |
15 | Läti | 45.131 | -2,0 |
16 | Leedu | 47.136 | 8,4 |
17 | Luxembourg | 46.179 | 10,6 |
18 | Ungari | 45.110 | 18,7 |
19 | Malta | 48.350 | 24,8 |
20 | Holland | 49.723 | -1,0 |
21 | Austria | 48.072 | 1,6 |
22 | Poola | 42.481 | 4,1 |
23 | Portugal | 44.845 | -1,1 |
24 | Rumeenia | 42.917 | -0,3 |
25 | Sloveenia | 46.544 | -4,0 |
26 | Slovakkia | 46.536 | 3,3 |
27 | Soome | 44.711 | -5,1 |
28 | Rootsi | 48.625 | -0,6 |
29 | Ühendkuningriik | 46.945 | 0,3 |
30 | Island | 53.953 | -0,5 |
31 | Norra | 48.852 | -5,8 |
Allikas: Andmebaas - Eurostat lfsi_emp_a ja demo_pjangroup
Märkus töötajate määratluse kohta: hõivatute arv kelle elukoht on küsitletud riigis
Jäta vastus